Ajalugu

1241 – Taani Hindamisraamatus ilmusid esimesed teated küla eksisteerimisest. Küla kuulus Nycolaus de Orgesile, oli 7 adramaa suurune ning kandis nime Kuckarus.
1410 – küla juurde rajati mõis, mille algseks omanikuks oli Hans Maydel.
1413 – andis Hans Maydel mõisa võlgade katteks Hans Lodele.
1453 – mainitakse esmakordselt Kukruse (sks. Kuckers) rüütlimõisa olemasolu, mis tol hetkel kuulus Fromhold Lodele.
1745 – päranduse kaudu omandas võlgades mõisa Caspar Friedrich von Engelhardt.
1762 – Caspar Fridrich von Engelhardt vahetas Kukruse mõisa Ojasoo mõisa vastu. Omanikuks sai Christopher Friedrich von Toll.
1767 – mõisa päris Carl Gustav von Toll, kes 1780. a. muutis selle suguvõsa mittemüüdavaks pärandmõisaks.
1813 – omanikuks sai Friedrich Ludvig von Toll
1841 – 24. juunil omandas liisuheitmise tulemusena mõisa Robert von Toll, kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935. aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile.
1877 – 1917 – mõisapidajaks oli Roberti poeg Hermann von Toll
1917 – 1923 – mõisa majandas rendilepingu alusel Hermanni poeg Benno von Toll.
1923 – mõis võõrandati Eesti riigi poolt. Mõisamaa jaotati asunikutaludele ning härrastemaja läks põlevkivitööstuse käsutusse.
1925 – mõisa peahoones avati vene algkool, mis 1931. aastal kandis nime Kukruse Vene Emigrantide Algkool.
1945 – 1988 – oli peahoones Kohtla-Järve sovhoosi töötajate korterid ja kauplus. Aidahoones aga ladu.
1988 – 2004 – kuulus Kukruse mõis riigile; vahepeal rentis mõisa ka Eesti Restaureerimisvalitsuse Jõhvi jaoskond.
2004 – ….. – kuulub mõis Kohtla vallale
2010 – avati vastrenoveeritud Kukruse Polaarmõisas Tollide suguvõsa tutvustav püsinäitus, mis kajastab Robert von Tolli ja tema vennapoja polaaruurija Eduard Gustav von Tolli elu ja tegemisi.

Lisainformatsioon

Peahoone

Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli tagasihoidliku puitehitisega, mis mitmete sõdade käigus kannatada sai või isegi hävis ning siis jälle üles ehitati. Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760. aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise  barokkstiilis kivihoonega, millele paarkümmend aastat hiljem lisati tiivad, mis andsid majale klassitsistliku välimuse. Idatiib oli algse hoonega pikuti, läänetiib aga risti. Viimane ehitati 19. sajandil kahekorruseliseks ja lääneosa otsa ehitati veel üks tiib.

Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga.

Mõis

15. sajandil, kui Kukrusele esialgne mõisamajapidamine rajati, oli mõisamaade suurus 13 adramaad. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96–120 hektarini. Sellisena oli Kukruse Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis.

Kukruse küla asub ajaloolisel Virumaal, Jõhvi kihelkonna territooriumil ning kuulub kaasajal Ida – Virumaa Kohtla valda.

von Tollid

1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st – 120 hektarini. Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis.

1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla.

Mõisapark

Robert von Toll oli lisaks oma ajaloohuvile ja muudele harrastustele ka Eestimaa Aianduse Seltsi president. 1866. aastal hakkas Robert von Toll rajama Kukruse mõisa pargikompleksi. Tänu reisidelt kaasa toodud istikutele ja seemnetele oli park väga liigirikas. Vähetuntud puu- ja põõsaliikidest kasvas Kukrusel virgiinia kadakas, Douglasi enelas, harilik humalapuu, paberi-ja paplilehine kask, harilik kuldvihm, alpi ja pürenee kuslapuu, roheline lepp, pikaoksaline ja karedakarvaline luudpõõsas ning gruusia, itaalia ja punane vaher. 2008.aastal läbi viidud dendroloogilise uuringu põhjal on erinevaid liike pargis 26.

Härrastemaja eest algab uhke neljarealine lehise – tammeallee, mis suundub perekonnakalmistu poole. Silmapaistvaim puu seal on olnud leinatamm, mille vihmavarjutaoliselt laialisirutatud okste varjus võis kuni 100 inimest istet võtta. Praegugi kasvab kalmistul leinavõra kujuga harilik tamm, mille tüvi on 2 – 2,5m kõrgusel tugevasti moondunud. Kodumaiste jalakate, pärnade, saarte, tammede ja vahtrate seas on põhilised võõrliigid mägivaher ja lehised. Peahoone läheduses kasvava jämedaima lehise ja mõisakalmistu juures kasvava siberi lehise vanuseks on hinnatud üle 150 aasta. See annab alust arvata, et terve allee 300 – 400 puuga võidi istutada ühel ajal, 1860. aastatel.

Pargi põhjaosa, mis paikneb härrastemaja taga, läks sujuvalt üle metsaks, seega pole tema kunagist ulatust võimalik välja lugeda. Tänaseks päevaks on tagumisest pargiosast säilinud üksikud puudegrupid ja tiike tähistavad nõgusused maapinnas.Aidahoone taga asus puuvilja- ning iluaed, millest kahjuks pole midagi säilinud. Samas piirkonnas kasvavad tänapäeval vaid mõned vanemad õunapuud ja pirnipuu. Oli olemas külm ja soe kasvuhoone, kus kasvasid muuhulgas uhked agaavid. Kukruse mõisa allee ja kalmistu võeti muinsuskaitse alla 1997.a.

Restaureerimine

2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale.
Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare.
03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale.
Algas projektide esitamine toetuse saamiseks:
I projektitaotlus: 23.12.2004 „Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja puhkekeskuse väljaarendamine“ EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi . Eitav otsus.
II projektitaotlus: 29.08.2006 „Kukruse mõis kui atraktiivne turismi- ja puhkekeskus“ Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaaltoetus. Eitav otsus.
Seejärel otsustati kirjutada sisu projekt „Kukruse mõisa perspektiivse väljaarendamise kava ja turundusplaani koostamine“ Piirkondliku arengu kavandamise programmi, kust saadi stardiraha veerand miljonit krooni.
Valmisloodud sisu kasutati uue projekti „Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimise ja ekspositsiooni loomine“ esitamisel. Ning raha saadi Eesti Regionaalarengu Fondist meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ alt. Otsus tehti EAS-s 30.09.2008, lõppmaksumusega 24 512 851,53 krooni.

Töövõtja AS RIHTI PROJEKT
Projekteerija OÜ ZORASTER
Omaniku järelvalve Hamilton Grupp OÜ
Ehitusluba 125, 01.08.2008
Ehituse aeg aprill 2009 – november 2010
Alltöövõtja EUBAL EHITUS OÜ
Finantseerisid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond
EAS
Siseministeerium
Kohtla vald
Mõisahoone sisekujundus TIIU PÄRNA
Ekspositsiooni kontseptsioon KRISTEL OITMAA Continuum Group OÜ
MARGIT AULE (arhitekt) Kaos Arhitektid
MARGIT ARGUS (sissearhitekt) Kaos Arhitektid
Kostüümide disainer Kustav-Agu Püüman
Kostüümide valmistaja Stagecraft Management OÜ